Restorani käibemaks: mida 24% määr restoranipidaja jaoks tähendab

Kui külaline maksab sinu restoranis 12 € pearoa eest, jääb restoranile sellest tegelikult 9,68 €. Ülejäänud 2,32 € on käibemaks, mis liigub edasi riigile. Ükski teine kuluartikkel ei võta menüühinnast nii suurt ja nii nähtamatut tükki, ja just seepärast tasub käibemaksu loogika endale ühe korra korralikult selgeks teha.

Selles artiklis vaatame, kui suur on restorani käibemaks Eestis, millal pead end käibemaksukohustuslaseks registreerima, kuidas 24% määr mõjutab hinnakujundust ja mis saab käibemaksust siis, kui külaline jätab tulemata, aga ettemaks jääb sulle. Lõpus on vastused korduma kippuvatele küsimustele.

Kui suur on restorani käibemaks Eestis?

Toitlustusteenusele kehtib Eestis käibemaksu standardmäär, mis on alates 1. juulist 2025 EMTA andmetel 24% (varem 22%). Tõus võeti vastu julgeolekumaksude paketi osana ja algselt räägiti ajutisest meetmest, kuid hiljem muudeti 24% määr püsivaks. Seisuga 2026. aasta september ühtegi uut määramuudatust toitlustusele välja kuulutatud ei ole.

Praktikas tähendab see restoranipidajale ühte lihtsat reeglit: peaaegu kõik, mida müüd, on 24% all.

Kui käibemaks on kulu, mida sa muuta ei saa, siis püsikulusid saad. Näiteks broneeringute haldamine ei pea maksma midagi: ViteUneTable'i tasuta versioon on ajaliselt piiramatu ja võtab 0% vahendustasu, nii et iga broneeritud külalise käive jääb täies mahus sulle.

Toitlustusele soodusmäära ei ole

Paljudes Euroopa riikides maksustatakse restoranitoit soodusmääraga, Eestis mitte. Siin tasub kolm levinud segadust kohe klaariks rääkida:

• Kohapeal ja kaasamüügil ei ole vahet. Erinevalt näiteks Saksamaast, kus kaasaostetav toit on soodusmääraga, kehtib Eestis mõlemale 24%. Kui plaanid kaasamüüki laiendada, ei anna käibemaks selleks eelist ega takistust.
• Alkohol ei ole erand. Ühelegi joogile soodusmäära ei ole, alkoholile lisandub käibemaksule veel aktsiis.
• Majutuse 13% ei laiene restoranile. Alates 1. jaanuarist 2025 maksustatakse majutus ja majutus koos hommikusöögiga 13% määraga. See kehtib ainult majutusteenusele: kui hotelli restoran müüb à la carte õhtusööki, on see ikkagi toitlustusteenus 24% määraga. Ära lase kahel numbril end segadusse ajada, need on kaks eri teenust.

Millal pead end käibemaksukohustuslaseks registreerima?

Registreerimiskohustus tekib siis, kui sinu maksustatav käive ületab kalendriaasta algusest 40 000 €. Restorani jaoks on see piir madal: juba väike kohvik, mille päevakäive on keskmiselt 150–200 €, ületab selle esimese aasta jooksul. Sisuliselt tähendab see, et päris toitlustusäri töötab Eestis peaaegu alati käibemaksukohustuslasena, piiri alla jäävad pigem hobiprojektid ja hooajalised müügipunktid.

Registreeruda võib ka vabatahtlikult enne piiri ületamist. Sellel on üks selge pluss: käibemaksukohustuslasena saad ostudelt tasutud käibemaksu ehk sisendkäibemaksu maha arvata. Köögiseadmed, toorained, rent, tarkvara, kõik arved, kus hind on kirjas kujul „+ km“, lähevad sinu jaoks sisuliselt netohinnaga. Sama loogika kehtib ka broneerimissüsteemi kohta: ViteUneTable'i Pack Standard maksab 29 € kuus + käibemaks ning Pack Standard + Anti No-Show 49 € kuus + käibemaks, ja käibemaksukohustuslasest restoran arvab selle käibemaksu sisendkäibemaksuna maha.

Eesti restoranide käibemaks on EL-i suuruselt teine

24% ei ole lihtsalt suur number, see on Euroopa kontekstis erandlik. ERR-i 2026. aasta septembri käsitluse järgi on Eesti toitlustusteenuse käibemaks Euroopa Liidu suuruselt teine ja ligi kaks korda kõrgem EL-i keskmisest, sest enamik riike rakendab restoranidele soodusmäära.

Sama artikkel kirjeldab tagajärgi: sektori keskmine kasumimarginaal on kukkunud napilt üle ühe protsendi ning ainuüksi Tallinnas on 2026. aastal uksed sulgenud teiste seas La Tabla, Rudolf, Vatican, Pomo ja Ülo. Ülo näide on kõnekas: 2024. aastal teenis restoran 619 000 € käibe juures 24 000 € kasumit, 2025. aastal kahanes käive 18% ja aasta lõppes sama suure kahjumiga. Kui marginaal on üks protsent, ei ole ühelgi hinnatõusul ega maksumuudatusel enam puhvrit, kuhu sulada.

Selle taustal on iga restoranipidaja jaoks veel olulisem jälgida oma numbreid järjepidevalt, mitte ainult aastaaruande ajal. Kuidas marginaali üldse arvutada ja kust kadunud kasumit otsida, oleme lahti kirjutanud artiklis restorani kasumlikkusest.

EHRL-i kampaania: 13% toitlustusele

Eesti Hotellide ja Restoranide Liit (EHRL) nõuab toitlustusteenuse käibemaksu langetamist 24% pealt 13% peale, samale tasemele majutusega. Maksumaksjate liidu vahendatud pöördumises põhjendab liit seda sektori kriisiga: aastaga on suletud üle 25 restorani, sealhulgas kuus Michelini giidi valikusse kuulunud kohta, ning EHRL-i hinnangul on ohus 600 ettevõtet ja 2 800 töökohta. Liidu liikmesküsitluse järgi töötab 42% liikmesrestoranidest kahjumis.

EHRL rõhutab, et tegemist on majandusmeetmega, mitte sotsiaalse hinnatoetusega: eesmärk on kasvatada turismieksporti, maksubaasi ja sektori investeerimisvõimet. Liit soovib saada käibemaksu langetuse 2027. aasta riigikogu valimiste programmidesse.

Ausalt öeldes tasub ootused hoida madalal: seisuga 2026. aasta september ei ole ühtegi otsust ega isegi eelnõu, mis määra langetaks. Planeeri oma hinnad ja eelarve 24% peale ning käsitle võimalikku langetust boonusena, mitte eeldusena.

Bruto või neto: hinnakujunduse distsipliin

Kõige sagedasem käibemaksuviga ei ole deklaratsioonis, vaid peas: restoranipidaja mõtleb menüühindades ehk brutohindades, aga kulud ja kasum elavad netomaailmas. 15 € pearoog ei ole 15 € tulu, see on 12,10 € tulu ja 2,90 € käibemaksu.

Sellest järelduvad kolm praktilist reeglit:

1. Arvuta toidukulu protsent alati netohinnast. Kui 15 € roa tooraine maksab 4,50 €, ei ole toidukulu 30%, vaid 4,50 € jagatud 12,10 € ehk umbes 37%. Vahe on piisavalt suur, et kasumlik roog paberil osutuks tegelikkuses nullilähedaseks.
2. Hinnatõusu planeerides tõsta netohinda, mitte brutonumbrit. Kui tahad roa pealt teenida 1 € rohkem, peab menüühind kasvama 1,24 €.
3. Kontrolli iga uue menüü puhul kogu ahelat, toorainest lõpphinnani. Kuidas seda süsteemselt teha, näitab meie juhend restorani menüü hinnakujundusest.

Käibemaks ja no-show eest kinni peetud raha

Üha rohkem restorane küsib broneeringul ettemaksu või kaardi reserveerimist, et vähendada mitteilmumisi. Sellest tekib maksuküsimus, mida sageli ei osata küsidagi: kui külaline jätab tulemata ja ettemaks jääb restoranile, kas selle pealt tuleb käibemaksu maksta?

Euroopa Kohtu vana seisukoht ütleb, et ei tule: otsuses C-277/05 (Société thermale d'Eugénie-les-Bains) leidis kohus, et tühistamise järel kinni peetud ettemaks on hüvitis, mitte tasu teenuse eest, ja jääb käibemaksu kohaldamisalast välja. Hilisem praktika on seda joont aga kitsendanud: otsuses C-295/17 (MEO) luges kohus lepingu ennetähtaegse lõpetamise eest võetud kindlaksmääratud tasu maksustatavaks tasuks teenuse eest. Piir hüvitise ja teenustasu vahel sõltub seega sellest, kuidas tingimus on sõnastatud ja mille eest raha tegelikult võetakse.

Siin peab olema aus: EMTA ei ole avaldanud ühtegi juhist just restoranide no-show tasude kohta. Enne kui hakkad mitteilmumiste eest raha kinni pidama, pane tühistamistingimused kirjalikult paika ja lase raamatupidajal või maksunõustajal üle vaadata, kuidas neid summasid deklareerida. Kuidas ettemaks ja kaardi reserveerimine üldse töötavad, selgitab meie artikkel broneeringu ettemaksust ja kaardi reserveerimisest, ja laiema strateegia leiad juhendist, kuidas vähendada no-show'sid restoranis.

Korduma kippuvad küsimused

Kui suur on restorani käibemaks Eestis?

Toitlustusteenuse käibemaks on 24%, sama mis standardmäär, mis kehtib alates 1. juulist 2025. Toitlustusele soodusmäära Eestis ei ole.

Kas kaasamüügil on teistsugune käibemaks kui kohapeal söömisel?

Ei. Erinevalt mitmest teisest EL-i riigist maksustatakse Eestis nii kohapeal söödud toit kui ka kaasamüük ja kojuvedu ühtemoodi 24% määraga.

Kas alkoholile kehtib eraldi käibemaksumäär?

Ei, alkohol on sama 24% määra all nagu toit. Lisaks käibemaksule tuleb alkoholilt tasuda aktsiisi, mis on eraldi maks.

Miks on majutusel 13%, aga restoranitoidul 24%?

13% soodusmäär kehtib ainult majutusele ja majutusele koos hommikusöögiga. Restoranis müüdav toit ja jook on toitlustusteenus, millele kehtib standardmäär 24%, ka siis, kui restoran asub hotellis.

Millal pean end käibemaksukohustuslaseks registreerima?

Kui maksustatav käive ületab kalendriaasta algusest 40 000 €. Vabatahtlikult võib registreeruda ka varem, siis saad ostudelt sisendkäibemaksu maha arvata.

Kas restorani käibemaks langeb lähiajal 13% peale?

EHRL selle nimel kampaaniat teeb ja soovib teemat 2027. aasta valimisprogrammidesse, kuid seisuga 2026. aasta september ei ole ühtegi otsust tehtud. Eelarvet planeerides arvesta 24% määraga.