Alkoholi müük restoranis: kas müügiluba on üldse vaja?

Kui plaanid restoranis veini, õlut või kokteile pakkuma hakata ja otsid internetist, kust taotleda „alkoholi müügiluba“, ootab sind üllatus: sellist luba ei ole Eestis olemas. Ei ole litsentsi, ei ole loakomisjoni ega riigilõivuga loataotlust. On ainult majandustegevusteade, mille esitad elektrooniliselt ja mille järel võid müügiga alustada.

See ei tähenda, et reegleid pole. Need on lihtsalt mujal, kui esmalt arvata võiks: kellaaegades, kassanõudes, vanusepiiris ja eriti reklaamis, kus Eesti on üks Euroopa rangemaid. Selles artiklis käime kõik olulise järjest läbi, viidetega alkoholiseaduse konkreetsetele paragrahvidele. Ja kuna alkohol on ennekõike õhtuse teeninduse teema, tasub kõrvale meelde tuletada, et õhtused lauad täituvad paremini, kui külaline saab broneerida ka siis, kui telefon on hõivatud: selleks sobib veebipõhine lauabroneeringute haldus, mille tasuta versioon on ajaliselt piiramatu.

Kas restoran vajab alkoholi müügiluba?

Ei vaja, sest luba kui sellist ei eksisteeri. Alkoholiseaduse § 40 lg 1 p 2 järgi on alkohoolse joogi jaemüük lubatud toitlustusettevõttes, ja müügiõiguse annab majandustegevusteade, mille esitad kaubanduse tegevusalal riigi registrisse eesti.ee kaudu või notari juures. Tegemist on teavitamiskohustusega, mitte loamenetlusega: keegi ei hinda eelnevalt, kas sinu restoran alkoholi müümist „väärib“.

Kui restoran on alles avamisel, käib alkoholi teade eraldi toidu käitlemise teatest, mille esitad Põllumajandus- ja Toiduametile. Kogu ametiasjade järjekorra oleme kokku võtnud restorani avamise juhendis.

Kontrast naaberriikidega on suur. Leedus väljastab alkoholi jaemüügi litsentsi kohalik omavalitsus ja iga tegevuskoht vajab oma litsentsi. Prantsusmaal kehtib omaette litsentsisüsteem, kus kangete jookide serveerimiseks on vaja licence IV nimelist luba, mille arv on piiratud ja mida vahel ostetakse teiselt ettevõtjalt järelturult. Eesti restoranipidaja esitab teate ja tegeleb edasi oma menüüga. Sama negatiivse bürokraatia muster kordub muide ka kassade juures: fiskaalset kassaseadust Eestis ei ole, nagu kirjutasime artiklis kassasüsteemidest.

Millised nõuded alkoholi müügiga kaasnevad

Teade on esitatud, aga alkoholiseadus seab müügile siiski selged raamid. Neli asja pead tegevuskohas korras hoidma.

Kõik alkoholitehingud käivad läbi kassa

Alkoholiseaduse § 44 järgi on alkohoolse joogi jaemüük toitlustusettevõttes lubatud ainult siis, kui tegevuskohas on kassaaparaat, mille kaudu fikseeritakse kõik alkoholimüügi tehingud. See on üks väheseid kassat puudutavaid erinõudeid Eestis üldse ja ka õiguskantsler on selle nõude sisu selgitanud. Praktikas tähendab see, et „sularaha sahtlisse ja tšekki ei tee“ ei ole alkoholi puhul lihtsalt maksurisk, vaid otsene alkoholiseaduse rikkumine.

Vastutav isik peab olema vähemalt 18-aastane

Müügi seaduslikkuse eest vastutab kohapeal viibiv vähemalt 18-aastane isik ja alaealine ei tohi alkohoolseid jooke müüa ega vallata (alkoholiseaduse § 47 lg 5). Kui õhtuses vahetuses on ainult alaealised praktikandid, tuleb alkoholimüük katkestada. Hea kokkuvõtte töökorralduslikest nõuetest annab Kaupmeeste Liidu 2021. aasta juhend.

Hinna avaldamise reeglid

Müügihind peab olema jaemüügil avaldatud, aga vana ja uut hinda ei tohi külalisele korraga näidata (§ 43 lg 2): menüüs ei tohi seista „enne 8 €, nüüd 5 €“. Sooduskampaaniate visuaalne pool on alkoholi puhul üldse miiniväli, sellest pikemalt allpool reklaami peatükis.

Joobnud külalisele ei tohi müüa

Paragrahv 45 keelab müüa alkohoolset jooki joobes isikule ja teenindada külalist, kes ilmselgelt ostab jooki joobes kaaslasele. Sama paragrahv annab sulle õiguse keelduda teenindamast külalist, kes tarbib sinu saalis mujalt ostetud alkoholi, ja nõuda tema lahkumist.

Müügiajad: mis kehtib pärast kella 22

Siin peitub kõige levinum segadus, sest poe ja restorani reeglid on erinevad.

Kaupluses on alkoholi müük lubatud kella 10.00-st kuni 22.00-ni. Restoranis on pilt kahetine (§ 40 lg 2):

• Kohapeal tarbimiseks võib alkoholi serveerida ka pärast kella 22. Riiklikku kellaajapiirangut restorani ja baari saalis toimuvale serveerimisele ei ole: kui köök töötab südaööni, võib ka veini valada südaööni.
• Kaasamüük on kella 22.00–10.00 keelatud. Sama pudel veini, mille külaline võib laua taga ära juua, ei tohi pärast kella 22 avamata kujul uksest välja liikuda. Ka kojuveol on alkoholi üleandmine sel ajavahemikul keelatud (§ 41 lg 5), seda peavad teadma kõik, kes müüvad õhtusi kaasamüügikomplekte.

Tallinna linn on sama loogikat toitlustajatele eraldi selgitanud: kohapeal tarbimiseks serveerimine jätkub, kaasa müüa ei tohi.

Kohalik omavalitsus võib lisada oma piirangud

Alkoholiseaduse § 42 lubab valla- või linnavolikogul kehtestada oma territooriumil täiendavaid kitsendusi sortimendile, müügikohtadele ja müügivormile, sealhulgas öisele müügile. Need piirangud on eri omavalitsustes erinevad ja muutuvad ajas, seega ära võta üleriigilisi reegleid viimase sõnana: enne avamist ja enne lahtiolekuaegade pikendamist küsi oma linna- või vallavalitsusest, kas ja millised kohalikud alkoholipiirangud sinu asukohas kehtivad.

Vanusepiir 18 ja dokumendi küsimise kohustus

Alkoholi müük ja üleandmine alaealisele on keelatud ning alaealisel on keelatud alkoholi tarbida ja vallata (§ 46 ja § 47). Kahtluse korral on müüjal õigus nõuda isikut tõendavat dokumenti ja dokumendi esitamata jätmisel müügist keelduda. Praktikas tähendab see teenindajatele lihtsat rusikareeglit: kui külalise vanuses on vähimgi kahtlus, küsi dokumenti alati. Kontrolliostud on Eestis tavaline järelevalvepraktika ja alaealisele müük on üks väheseid rikkumisi, mille eest võib kaotada alkoholi jaemüügi õiguse.

Reklaamilõks: tänavatahvel kokteilihindadega on ebaseaduslik

Kõige sagedamini komistavad restoranid mitte müügi, vaid reklaami otsa. Reklaamiseaduse § 28 järgi on alkoholi välireklaam täielikult keelatud, sõltumata joogi kangusest. TTJA alkoholireklaami juhend ütleb selle otse välja: välireklaamile kehtib absoluutne keeld.

Praktikas tähendab see:

• Kõnniteel seisev kriiditahvel „Aperol Spritz 7 €“ või „Happy hour 17–19“ on keelatud välireklaam, mitte süütu hinnakiri.
• Aknale või fassaadile kleebitud õllebrändi plakat ja hinnaga joogipakkumine on samuti keelatud.
• Tele- ja raadioreklaam on keelatud kella 7.00–22.00, tasuline alkoholireklaam sotsiaalmeedias on keelatud üldse.

Mis on lubatud? Müügikohas sees, kus külaline saab ostu sooritada, on hinna näitamine tavaline kaubanduslik teave: menüü laual, tahvel baarileti kohal ja joogikaart on korras. Lubatud on ka reklaam sinu enda veebilehel ja enda sotsiaalmeediakontol, aga see peab olema tootekeskne ja neutraalne ning kandma hoiatusteksti „Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada teie tervist.“ Kuidas need reeglid Instagramis igapäevaselt välja näevad, võtsime samm-sammult lahti Instagrami juhendis restoranile.

Kokkuvõttes: too joogipakkumised tänavalt ja fassaadilt majja sisse ning hoia sotsiaalmeedias fookus toidul. Tahvel tänaval võib reklaamida päevaprae hinda, aga mitte veiniklaasi oma.

Aktsiisid ja käibemaks: arvesta hinnakujunduses

Alkohol kannab lisaks tavalistele maksudele aktsiisi, mille määrad on viimastel aastatel korduvalt tõusnud ja mis kehtestatakse joogiliigi ja kanguse järgi. Konkreetseid summasid siia ei kirjuta, sest need muutuvad sageli: ajakohased määrad ja toimingud leiad Maksu- ja Tolliameti aktsiiside lehelt. Käibemaks on alkoholile sama 24% nagu toidule, vähendatud määra Eestis toitlustusele ei ole. Mõlemad tasub baarikaardi hinnastamisel algusest peale sisse arvutada, mitte aasta lõpus avastada.

Üks aus märkus lõpetuseks: alkohol on paljudele restoranidele parima marginaaliga müügiartikkel just õhtusel ajal, ja õhtune käive algab broneeringutest. ViteUneTable'i tasuta versioon võtab lauabroneeringuid vastu ööpäev läbi, vahendustasu ei ole ei broneeringult ega joogiarvelt kunagi, ja kui mitteilmujad muutuvad probleemiks, lisab Pack Standard + Anti No-Show (49 € + km kuus) broneeringule kaardi reserveerimise.

Korduma kippuvad küsimused

Kas alkoholi müügiks restoranis on vaja litsentsi?

Ei. Eestis ei ole alkoholi müügilitsentsi ega -luba olemas. Piisab majandustegevusteatest kaubanduse tegevusalal, mille esitad eesti.ee kaudu või notari juures enne müügi alustamist. Loamenetlust ega eelkontrolli ei toimu.

Kas restoranis tohib pärast kella 22 alkoholi serveerida?

Tohib. Kellaajapiirang 22.00–10.00 kehtib kaasamüügile ja kauplustele, mitte kohapeal tarbimisele. Restorani või baari saalis võib jooke serveerida ka pärast kella 22, kui kohalik omavalitsus ei ole oma määrusega öist müüki piiranud. Kaasa müüa ega kulleriga üle anda sel ajal alkoholi ei tohi.

Kas kokteilimenüü tohib tänaval tahvlil olla?

Ei tohi. Alkoholi välireklaam on reklaamiseaduse järgi täielikult keelatud, ka kriiditahvel joogi nime või hinnaga kõnniteel või fassaadil. Restorani sees, kus külaline saab ostu sooritada, on joogikaart ja hinnad tavaline kaubanduslik teave ja täiesti lubatud.

Kui vana peab olema töötaja, kes alkoholi müüb?

Vähemalt 18-aastane. Alaealine ei tohi alkohoolseid jooke müüa ega vallata ja müügi seaduslikkuse eest peab kohapeal vastutama vähemalt 18-aastane isik. Kui teda kohal ei ole, tuleb alkoholimüük peatada.

Kas terrassil kehtivad samad reeglid mis saalis?

Jah, terrass on osa sinu müügikohast: kohapeal tarbimiseks serveerimine käib seal samade reeglite järgi, kaasamüügi kellaajapiirang ja vanusepiir kehtivad samamoodi. Terrassi enda paigaldamiseks on linnades vaja eraldi kooskõlastust, ja väljapoole suunatud alkoholireklaami keeld kehtib ka terrassi piirete ja inventari peal.